lenneldes loojuva päikese kumas,
pealpool pilvi...
berliin jäi meist maha, andes kaasa kilodekaupa hingenukrust, helgust ja teadmist, et kusagil on meil nüüd paik, mida keegi meilt võtta ei saa. see paik, kuhu saab alati minna, veel hetk enne uinumist, kuulatades lume kukkumist...
tegelikult ei ole kohta kurbusele, sest kui sulle paneb väikene rõõmust kilkav laps oma käed kaela ümber ja kallistab nii kõvasti, nagu tahaks kindel olla, et sa jälle kuhugi ei kao ja et oled nüüd tõeliselt tagasi, siis tead, mis on eemaloleku hind.
peataolek on siiski vältimatu, kui oled talunud unustamatut külma, sattunud sõltuvusse türklaste äridest, kuulatanud laulu iseendale, õppinud rääkima võõrates keeltes, lugenud ajast ja loost, kõndinud linnalegendina tunde, vastanud pisaraid pühkides jah, jah see on vältimatu, see peataolek, kui oled leidnud oma kuurvürstialleed...
pealpool pilvi...
berliin jäi meist maha, andes kaasa kilodekaupa hingenukrust, helgust ja teadmist, et kusagil on meil nüüd paik, mida keegi meilt võtta ei saa. see paik, kuhu saab alati minna, veel hetk enne uinumist, kuulatades lume kukkumist...
tegelikult ei ole kohta kurbusele, sest kui sulle paneb väikene rõõmust kilkav laps oma käed kaela ümber ja kallistab nii kõvasti, nagu tahaks kindel olla, et sa jälle kuhugi ei kao ja et oled nüüd tõeliselt tagasi, siis tead, mis on eemaloleku hind.
peataolek on siiski vältimatu, kui oled talunud unustamatut külma, sattunud sõltuvusse türklaste äridest, kuulatanud laulu iseendale, õppinud rääkima võõrates keeltes, lugenud ajast ja loost, kõndinud linnalegendina tunde, vastanud pisaraid pühkides jah, jah see on vältimatu, see peataolek, kui oled leidnud oma kuurvürstialleed...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar