pole juba ammu tundnud rammestavat väsimust ja seda mõnusat teadmist, et midagi õiget on korda saadetud. täna on. eluvirvendus on vahepeal taaskord kasvatanud ja lubanud algust teha nende päris unistustega. usaldada südant, mitte mõistust.
veetsin täna oma päeva 5 imevahva jõngermanniga. (lõpetasin äsja panso "naljakas inimene" lugemise, niiet lapsemaailma kergus on endiselt minuga...) ja tänane päev tõi tuntavalt tugeva arusaamise, et see siis ongi SEE. et olengi õnnelik nii - silmini lumes, tulbid käes.
iko, endrik, andres, otto ja mena - minu tänase päeva päikesekillud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar