kolmapäev, 7. aprill 2010

"vahetada pead, et avada teineteise südant. mis õigust on sinul vaadata kellegi teise südamesse?
ärme saagi unenägudest aru. lihtsalt vaatame.
naine on lill.
naine tahab ilu. ilu on harmoonia. harmoonia on kokkukõlamine..."

koju jalutades mõistsin, milline idioot ma olen, kui julgen nuriseda kõige selle pärast, mida mul ei ole. kes ma ei ole. aga ma näen. ma kuulen. tajun. tunnen. mäletan. külmetun. laulan. jooksen. vaikin. armastan. unustan. naeran. mõtlen.
elu ei tohiks olla nii enesestmõistetav. kõik kordub. meie elame edasi ja meis elatakse edasi. see kõik ongi just nii lihtne.

teater on endiselt minu jaoks koht, kus pea alati sünnin uueks ja küllap ka pisut paremaks inimeseks. unustamatud kohatused täna. pilgud.vaikus. no82.

Kommentaare ei ole: